Tutvu meie au pairidega

Cultural Care Au Pairid reisivad enam kui 20st riigist üle maailma, saabudes võõrustajaperedesse igas USA nurgas. Igaüks neist alustab oma seiklust eesmärgiga arendada inglise keelt, saada iseseisvamaks ning õppida tundma Ameerika kultuuri toetava võõrustajapere kaudu. Nende kogemused on sama erinevad kui on nemad ise, kuid nad kõik on seda meelt, et au pairi aasta mitte ainult ei muuda su elu vaid see kogemus muudab sind paremaks. Vaata ise ja tutvu nende au pairidega, kes räägivad oma avastatud antud programmi väärtustest.

Tagasiside

Lotta-Nella, au pair Washingtonis

Ma olen alati unistanud USAs elamisest ja praegu ma elangi praegu oma unistuste elu. Mu võõrustajapere on väga tore! Muidugi olid meil alguses katsumused nagu igas tavalises peres, kuid pean väga tähtsaks suhtlemist ja muredest rääkimist ning nüüd olen veel õnnelikum oma võõrustajaperes! Minu võõrustaja peres elab kolm tüdrukut - 13-, 11-, ja 7-aastane ning nende ema - täielik naiste võim! Minu suurim väljakutse oli see, et vanim tütar on erivajadustega ning vajab seetõttu rohkem tähelepanu. Ma pabistasin alguses väga ning kartsin, et ei suuda tema eest hoolitseda, kuid see oli täiesti ilmaasjata! Ta on kõige armsam ja toredam laps, keda ma tean. Soovituseks tulevastele au pairidele: ära karda töötamist erivajadustega lastega! Mõnikord tunnen ma, et nendega on isegi lihtsam töötada kui nn normaalsete lastega.

Lotta, au pair San Fransiscos

Päikeselised tervitused Californiast!

Minu au pairi aasta on olnud siiani suurepärane! Ma olen saanud palju uusi sõpru, saanud palju reisida ning omada parimat võõrustajaperet!

Kui ma alustasin selle protsessiga, otsisin internetist palju informatsiooni erinevate agentuuride kohta ning lõpuks otsustasin Cultural Care Au Pairi kasuks. Miks? Sest see on kõige suurem ja rahvusvaheline organisatsioon, mis tõttu tundsin, et saan kõik vajaliku toe neilt. Kõik läks hästi nii enne reisi kui ka USAs, kus agentuuripoolne toetamine jätkus toreda LCC (kohalik konsultant) näol.

Au pairina töötamine on mulle andnud palju töökogemust ning võimalust töötada ja reisida USAs. Ma olen saanud palju uusi sõpru üle terve maailma ning ma tean, et ükskõik kuhu ma tulevikus reisin, on mul alati koht kus peatuda! Ma olen saanud palju enesekindlust juurde ning mu inglise keele oskused on kõvasti paranenud. Usun, et paljud uksed rahvusvaheliseks karjääriks on nüüd avatud. Ma sooviksin õppida inglise keelt edasi ka pärast seda kogemust. Olen kasvanud isiksusena, saanud palju enesekindlust ning tean, et pärast sellist kogemust olen valmis kõigeks, mida elul mulle pakkuda on!

Au pairi programm on mõeldud kõigile, kes soovib näha maailma, õppida ja töötada välismaal, samaaegselt inglise keelt arendada ning maailmavaadet avardada. Ma liitusin selle programmiga, kuna tundsin, et pärast gümnaasiumi lõpetamist ei olnud ma kindel, mida oma elult tahan. Tahtsin väikest pausi õppimisest. Ma tahtsin näha maailma ning kuna mul oli palju lapsehoidmiskogemust, oli au pairina reisimine fantastiline võimalus, mida ei ole ma kordagi kahetsenud!

Iga päev on minu jaoks eriline ning ma olen nii palju uusi kogemusi ja mälestusi kogunud oma uute sõprade ja uue perega. On väga hea kuulda iga päev lastelt, et ma olen parim ja kui väga nad mind armastavad. Väikesed hetked annavad väga palju!

Soovin sulle toredat sügist – tervitused teiselt poolt maakera!

Lotta

Liisi, au pair North Carolinas

Mis sind au pairi programmi juures huvitas?
Mulle on alati meeldinud lapsed ja ma tunnen, et olen rohkem mina ise kui olen nendega koos. Au pairiks saamine tundus nagu imeline võimalus näha maailma, kogeda uskumatuid asju, saada iseseisvamaks ja olla osa kellegi perest. Cultural Care Au Pairiga minnes sain ekstra kindlustunnet, et kõik läheb mu aasta jooksul hästi ning mul on alati keegi, kelle poole probleemide korral pöörduda.

Räägi meile oma lemmikmomentidest oma võõrustajapere lastega.
Paar nädalat enne koju tagasi tulekut läksime võõrustajaperega nende suvekodusse ja ma jagasin tuba pere noorima lapse Jake'iga. Kui me olime valmis magama minema, palus Jake mul teda enda kaissu võtta, sest ta hakkab mind nii väga igatsema kui ma ära lähen. Kohe pärast “head ööd” ütlemist, ütlesin talle, et ma armastan teda – ta vastas, et armastab mind rohkem! Ma otsustasin mitte alla anda ja ütlesin: “Ma armastan sind triljon, triljon, miljard, miljard, miljon, miljon korda rohkem!” Jake hakkas naerma ja ütles, et armastab mind lõpmatuseni ja veel kaugemale. Me naersime nii kõvasti, et hakkasime peaaegu nutma! Sellest alates sai nendest sõnadest meie “inside joke” ja juba aasta aega kodus tagasi olles sain ma sünnipäevakaardi, kus ta oli kirjutanud: “Ma armastan sind rohkem”.

Milline on sinu üldmulje au pairi kogemusest?
Minu elu au pairina oli palju parem, kui ma oleksin kunagi oodanud. Ma ei usu, et oleksin selliseid kogemusi kusagil mujal saanud. Mul on nüüd palju häid mälestusi ja sõprussidemeid, mis kestavad elu lõpuni. Mul on teine perekond teisel pool maakera, kes on osa minu elust kuni lõpuni. Nad tulid mulle külla, et saada osa minu pulmadest ja väikseim, Jake, hoidis pulmas sõrmuseid, tüdrukud olid lilleneidudeks. Kõik mälestused ja kogemused toovad mulle alati naeratuse näole ja seda kindlasti kogu eluks.

Liis, au pair Georgias

Miks sa otsustasid au pairiks hakata?
Olen elu aeg lapsi armastanud ning nendega tegeleda tahtnud. Pärast kutsekooli lõpetamist otsustasin, et on aeg oma elus väike muudatus teha ning kuna Eestis oli raske tööd leida, siis hakkasin võimalikke variante otsima, et välismaale tööd saada. Kuulsin sõbranna käest, kui fantastiline tema kogemus Au Pairina Ameerikas oli ning kuna Ameerika on paljude inimeste kaasaarvatud minu unistus, siis alustasin ankeedi täitmise ning asjade ajamisega - see oli ideaalne võimalus minu kaks unistust kokku viia!

Millised olid sinu lapsehoidmiskogemused ennem Ameerikasse minekut?
Mu kogemus lastehoidmisel piirdus enam jaolt sõbrannade/sugulaste laste järele vaatamisega ning nendega mängimisel. Mõned korrad kuus paar-kolm tundi. Enne siia tulekut oli võimalus lapsehoidjakoolituse käigus nädal aega lasteaias praktikal käia ning vaadata, kuidas nende igapäeva elu seal on.

Kirjelda oma suhet võõrustajaperega?
Minu suhe perekonnaga on fantastiline. Tunnen end totaalselt pereliikmena. Tüdrukutega olen väga lähedane, veedame palju aega koos ning jagame muresid ja rõõme. Vanemad usaldavad mind täielikult ning annavad mulle palju vabadust - nende eesmärgiks on muuta minu aeg nende perega Ameerikas elu meeldejäävaimaks. Oleme teinud mitmeid erinevaid pisireise perega erinevatesse kohtadesse ning alati, kui midagi uut ja huvitavat on toimumas või tulemas kaasatakse mind alati plaanidesse. Kuna pereema reisib oma töö tõttu tihti üle terve riigi, siis alati toob mulle kaasa pisike suveniiri. Meil on ka raskeid hetki, aga see on nii loomulik ning alati leiame kõigile meelepärase lahenduse - asju tuleb vaadata positiivsest küljest!

Kirjelda oma reise/huvitavaid kogemusi
Oma aasta jooksul reisisin palju, sõbrannadega tegime tüdrukute nädalavahetuse reisi Miamisse, sõpradega tegime idaranniku autoreisi Atlantast New Yorki, Philadelphia, Boston, Washington DC ning Charlotte, septembri alguses tegime sõpradega pika nädalavahetuse tähistamiseks reisi Myrtle Beach (Lõuna Carolinas), oktoobris käisin sõbraga Nashvilles oma ühe lemmikbändi 3 Doors Down kontserdil, novembri alguses käisime matkamas Great Smoky Mountains (Tennessee), tänupühasid tähistasime New Orleans'is. Perega käisime Orlandos Disneyworldis ja Universal Studios ning tegime paar pisemat ühepäevast reisi:RockCity,RubyFalls, Stone Mountain,TallulahFalls. Samuti olen ära näinud Atlanta "peab nägema" vaatamisväärsused: World of Coca Cola, Georgia Aquarium, CNN stuudio, loomaaed ning Martin Luther King Jr m uuseum. Võimalus on olnud osaleda ka mitmelgi erineval maailmakuulsa bändi/laulja kontserdil: 3 Doors Down, Coldplay, Evanescence, Jay Z ja Kanye West.

Kirjelda oma au pairi aastat?
Mu aasta oli võrratu, midagi mida sõnadesse on väga raske panna, ise tuleb kogeda: nägin nii palju uusi ja huvitavaid kohti, sain tuttavaks superlahedate inimestega, kes on siia kokku tulnud üle terve maailma. Kohtasin kirjeldamatult toredaid eestlannasid, kes Ameerikas on elanud aastaid. Enda olemuselt muutusin palju küpsemaks, iseseisvamaks ning enesekindlamaks. Samuti ei saa unustada ka enda inglise keele tugevat arengut. Lihtsalt superlahe.

Kas sa oled jätkuvalt kontaktis oma võõrustajaperega? sealsete sõpradega? LCCga?
Kohe kindlasti jään ühendusse oma perega (õnneks on tänapäeva maailmas väga lihtne interneti vahendusel kontakti hoida), teiste Au Pairide ja muidu uute sõpradega - plaan on neid külastada kui nemad tagasi oma kodumaale jõuavad ning kindlasti ka siinsete eestlannadega, kes mulle palju abiks ja toeks on olnud - nendega saab kohtuda, kui nad meie kodumaad külastama tulevad. 

Kerli, au pair Illinoisis

Miks ma tahtsin saada au pairiks?
Ausalt öeldes tuli see kõik väga ootamatult. Ühel ilusal märtsihommikul istusin internetis, vaatasin töökuulutusi ja sealt ma au pairi kuulutuse leidsingi. Tegin natuke uurimustööd, küsitlesin inimesi, kes olid varem selle programmi raames Ameerikas käinud. Muidugi oli üheks suuremaks teguriks miks ma otsustasin programmis osaleda, minu soov näha Ameerikat. Suhtlesin pere ja sõpradega, kõik olid minu ideest vaimustuses. Nii ma siis otsustasin jätta natukeseks eesti elu ja minna tutvuda uue maailmaga ning panna ennast proovile.

Kuidas sa tundsid ennast esimeste nädalate jooksul?
Esimesed nädalad, mis ma veetsin treeningkoolis ja pere juures, olid minu jaoks rasked.Ma ei olnud oma perest eemal olemisega harjunud ja mul ei olnud veel sõpru. See oli raske.Kuid tuleb ennast kokku võtta ja sellest võitu saada! Kui perre jõuad, tuleb kindlasti vaeva näha, et nende austust välja teenida. Ka lapsed panevad sind kindlasti algul proovile. Kõige raskem ongi alguses lastega kontakti saavutamine. Ka koduigatsus voib tekkida. Oli ka minul õhtuid, kus nutsin end magama. Koduigatsus kadus peale esimest kolme kuud. Esimesed nädalad tuleb kindlasti end taga utsitad, pea püsti ajada ja endale sisendada et ma saan hakkama!

Kõige parem moment lastega?
Mulle jääb elu lõpuni meelde 2009 aasta jõuluhommik! Mul oli vaba päev ja oleks ju saanud kaua magada aga lapsed ajasid kõik üles, et minna ja vaadata mida jõuluvana on toonud. Need ilusad armsad naeratused, mis mind hommikul üles ajasid. Need üllatunud näod pakke avades. See koik oli vaga positiivne. Terve suur pere oli koos ja nautis koos olemist. See oli minu jaoks parim hommik. Need lapsed tegid südame soojaks.

Kus ma reisisin ja mida nägin?
Ma olin peres, kus oli kaks iluuisutajat. See tähendas, et sai palju reisida. Olen käinud 14 osariigis ja Kanadas. Nad rõhutasid alati, et olen nende pereliige ja lähen alati sinna kuhu ka nemad ja nii saingi ma palju reisida ning erinevaid paiku näha. Ma olen selle eest väga tänulik ja armastan neid nagu oma pere.

Minu kõige suurem katsumus ja kuidas ma selle ületasin?
Kõige suurem katsumus oli laste ja pere enda poole võitmine. Ma jäin endaks ja võibolla just see oligi see, mis neile meeldis. Läks aega ja ma pidin ennast tõestama aga sain hakkama. Lapsed hakkasid mind usaldama ja armastama, nagu ka terve pere! Siiani ei suuda uskuda kui hästi ma seal hakkama sain. Tundsin ennast tõesti nagu kodus. Armastan neid siiani kogu südamest ja olen tänulik, et nad võtsid mu omaks ja austasid ja armastasid mind.

Kellega sa ikka veel suhtled nüüd kui kodus tagasi oled?
Suhtlen perega kelle juures elasin tihti. Nad isegi käisid juba Eestis mul külas. Suhtlen ka kõigi sõpradega, kellega ma seal kokku puutusin.

Katrina, au pair Marylandis

Miks otsustasid hakata au pairiks?

Minu otsus saada Au Pair´ks tuli küllalti ootamatult ja indu andis juurde minu sugulane, kes oli sel ajal kohe-kohe minemas ise USA-sse. Muidugi ei teinud ma seda otsust ilma kõhkluste, vaid pika kaalutlemise peale. Otsus ei tulnud kergelt kuna: esiteks olen ma Au Pair´ide mõistes küllaltki vana (siia tulles olin 24), suuremalt jaolt jääb neidude vanus, kes lähevad Au Pair´ks, vahemikku 19-21; teiseks olin just lõpetamas magistriõpinguid ja hinges oli siiski soov leida vastavalt haridusele ka sobiv töö; ning kolmandaks, mul on kaaslane, keda ei tahtnud kurvastada oma lahkumisega ja pidin jõudma järeldusele, kas aastapikkune eemalolek üksteisest on ikka võimalik.

Nüüd kõige tähtsam küsimus, miks ma siis üldse tahtsin saada Au Pair´ks. Kõlab küll klišeena, aga minu unistuseks oli olnud juba kaua aega, et saaksin elada Ameerikas. Näha seda keskkonda, inimesi, olustikku ja tunda seda feelingut, mida olen alati filme vaadates tahtnud kogeda. Nüüd oli mul see võimalus. Minu jaoks oli põhiline tõuketegur siiski õppida inglise keelt (arvestage seda, et minu inglise keele õpingud on koolis piirdunud ainult 3 aastaga). Leidsingi, et parim võimalus õppida, on teha seda keeleliselt samas keskkonnas, igapäevaselt rääkides ja kuulates. Lisaks teadsin, et aastane eemaleolek lähedastest ja kodust paneb mind siin teise olukorda ja pean välja murdma oma mugavustsoonist, olema veel aktiivsem ja suhtlemisaltim.

Nii, et sellelt aastalt ootan enda muutumist, kohanemisvõime ja keeleoskuse paranemist ning uusi huvitavaid seiklusi ja sõpru.

Kui lihtne / keeruline oli asjaajamise protsess? Avaldus, viisa jne.
Internetipõhise ankeedi täitmist oli mul võimalik alustada juba enne seda, kui läbi oli viidud vajalik intervjuu. Lisaks sain hiljem veel nõuandeid, mida muuta või mida juurde lisada, et peredel oleks minust võimalikult hea ülevaade. Ka hilisem suhtlus Cultural Care kontoritega, mis asuvad Soomes ja Bostonis, oli ladus, küsimustele sain alati kiirelt vajalikud vastused.

Ootamatuks takistuseks sai kogu protsessi juures aga viisaintervjuu. Oleksin ehk pidanud juba enne esimest intervjuud arvestama sellega, et olen küllaltki erijuhtum, sest oman kõrgharidust, mis ei ole kuidagi seotud lastega või lastekasvatamisega ning inglise keelt valdan selles mõttes piisavalt hästi, et aru saada ja rääkida (kuid mitte nii hästi, et suudaksin maha pidada pika vestluse ja samal ajal end kindlana tunda). Seega konsul ei leidnud, et minu antud vastused, miks soovin minna Au Pair´ks, on piisavalt põhjendatud. Siiski ei jätnud ma jonni ja proovisin ühe korra uuesti, tehes väga palju kodust eeltööd, uurides erinevaid foorumeid, mis aitaksid mul vastata küsimustele just nii, et ei jääks valet muljet. Taaskord tuli appi ka Cultural Care, saates mulle soovitus- /selgituskirjad nii nendelt kui ka perelt.

Kuidas sa valisid oma võõrustajapere ja kuidas teadsis et nemad on õige valik?
Praegune hostfamily oli esimene perekond minu kontol. Rääkisime 2 korda Skype vahendusel, lisaks veel mõningane kirjavahetus enne lõplikku matchi. Seega oli minu valik esimene pere ja mul ei saanud tekkida ka võrdlusmomenti teiste peredega. Tähtis on see, et sisetunne ütleb, et nemad on õiged. Samas olles kuulnud ka teiste Au Pair´de kogemusi, siis võin öelda, et enne siia jõudmist ja mõningast koosveedetud aega hostfamily´ga, ei saa me kunagi enne väita, et nemad ongi just õige valik meie jaoks. Siiski soovitan valiku ajal pöörata tähelepanu ka pisiasjadele, kasvõi näiteks sellele, et pereliikmete arusaamad, iseloomujooned, tavad kattuvad mingil määral sinu omadega. Pöörates alguses sellele liiga vähe tähelepanu, võib juhtuda, et hiljem just need pisiasjad võivad hakkavad tei e vahel pingeid tekitama.

Milline oli sinu esimene esimene nädal Ameerikas? Kuidas sa end tundsid?
Sellele küsimusele vastates ei ole ma ehk kõige parem näide ja võin tulevased Au Pair´d isegi ära hirmutada. Esimesed nädalad Ameerikas ei olnud minu jaoks kerged. Keskkonnavahetus oli väga raske ja koduigatsus suur. Kui keegi oleks mulle pakkunud piletit kojusõiduks, oleksin selle vist pikemalt mõtlemata vastuvõtnud. Peresse saabudes minu enesetunne muutus tasapisi paremaks. Sellele aitas palju kaasa see, et mind koheldi ja koheldakse siiani kui pereliiget. Esimestel nädalatel käisime perega mitmetel koosviibimistel, mind kutsuti kaasa, et saaksin suhelda uute inimestega ja uusi tutvusi sobitada. Üsna pea otsisin kontakte siinsete Au Pair´dega, liitusin Baltimore-Washingtoni eestlaste segakooriga ja käin spordiklubis. Oma kogemustele tuginedes võin öelda et, mida aktiivsem ning suhtlemisaltim oled, seda kergem on siinse uue eluga kohaneda ja lisaks vähendab see ka koduigatsust.

Mis meeldis sulle koige rohkem au pairiks olemise juures?
Mõned märksõnad:
- Saan õppida keelt keeltekoolis käimata (vahetu suhtlemise võimalus);
- Taskuraha teenimine;
- Piisavalt vaba aega, et reisida, puhata ja veeta aega sõpradega;
- Erinevate kultuuride tundma õppimine (kuna ameerika on väga multikultuurne, siis võid sattuda elama pere juurde, kes ei ole põlisameeriklased ja tänu sellele saad juurde õppida ka teiste rahvuste kombeid ja traditsioone);
- Võimalus reisida mitte ainult Ameerika piires vaid ka lähiriikidesse;
- Uued tutvused ja sõbrad;
- Töötades Au Pairi´na, muutud avatumaks, suhtlemisaltimaks ja kindlasti julgemaks;
- Välismaal töötamise kogemus;
- Mitmed minu unistused on juba täitunud.

Millist nõu annaksid sobrale, kes tahaks au pairiks saada?
*Enne Au Pair´iks kandideerimist mõtle, kas oled valmis lastega tegelema igapäevaselt ja kas tuled toime alguses vaevava koduigatsuse (halvemal juhul ka stressiga).
* Vali perekond perekonna pärast, mitte selle järgi, mis piirkonnas nad Ameerikas elavad.
* Minu arvamus on, et kui tead, et oled hea rutiini taluvusega, siis sinule sobivas peres on väikesed lapsed. Samas, kui soovid, et sinu päevad oleks alati täis tegevust ja otsid väljakutseid, vali pere, kus on vanemad lapsed.
* Viisaintervjuule minnes mõtles hoolikalt, mida vastata küsimusele, miks tahad minna Au Pair´iks ning lisaks püüa see kõik siduda sellega, kuidas see aastane (kaheaastane) kogemus tuleb kasuks sulle hiljem Eestisse tagasi tulles.
*Kokkuvõttes, kui oled saamas Au Pair´ks siis tea, et see on kogemus kogu eluks!

Eelregistreeru nüüd Infopäevad